Sotsiaalne kapital organisatsioonides

Kui majanduslik kapital on pankades, teadmiste kapital inimeste peades, siis sotsiaalne kapital on inimsuhetes – ühiskondlikes võrgustikes ja neist tulenevates vastastikuse seotuse ja usaldusväärsuse normides. Ning võib öelda, et sotsiaalne kapital on üsna oluline organisatsioonide heaks funktsioneerimiseks.

Hästi toimivas organisatsioonis on palju sotsiaalset kapitali. Vilma Luoma-aho 2007. aastal koostatud skeemis on näha, mil moel on reputatsioon ja usaldus seotud sotsiaalse kapitaliga. Head või halvad töökogemused organisatsiooniga kujundavad siis vastavalt hea või halva maine, sealt edasi omakorda lootused, usaldus ja töövalmidus kujundavad usalduse või mitteusalduse. Sealt edasi kujunebki, kas palju või vähe sotsiaalset kapitali. Tuleb aga rõhutada, et kõik see ei teki kiiresti, vaid kujunemiseks läheb aega. Ning seda ei saa kunstlikult luua, vaid tuleb ära teenida.

Sotsiaalne kapital on seotud ka kodanikuvoorusega. Võiks ju öelda, et see on ühiskonnas (või kitsamalt organisatsioonis) olulisel kohal, aga tegelikult on Robert Putnam 2000. aastal jõudnud arusaamisele, et olulisem on ikkagi suhtlus. Ühiskond, mis on rikas kodanikuvooruse poolest, ei pruugi olla rikas sotsiaalse kapitali poolest.  Hea funktsioneerimise võti on nii ühiskonnas kui organisatsioonides eelkõige heas suhtluses.

Nagu eelnevas blogipostituses sai kirjutatud, peab organisatsioon olema kui aukudega pall – igast otsast võivad erinevad grupid sisse vaadata, näiteks kliendid, meedia, töötajad, varustajad. Vilma Luoma-aho on arvamusel, et organisatsioonid, mida usaldavad kõik need grupid, on sotsiaalse kapitali poolest rikkad. Seega on sotsiaalse kapitali tekkimisel oma osa ka osaval suhtekorraldusel. 

Putnam on 1995. aastal tulnud välja minu arvates ühe huvitava ideega. Nimelt, tema sõnul (vähemalt Ameerika Ühendriikides) vähendab sotsiaalset kapitali see, kui inimene teeb organisatsioonis tasulist tööd. Niisama aja veetmine organisatsiooni liikmetega suurendab sotsiaalseid kontakte. Seega võib ilmselt väita, et sotsiaalse kapitali osas rikastumises on oluline kodanikuühiskonna kujunemine – kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised.

Kaks aastat varem ilmunud töödes leidis Putnam, et vertikaalselt ja horisontaalselt üles ehitatud organisatsioonides on sotsiaalse kapitali tekkimise võimalus täiesti erinev. Näiteks organisatsiooni horisontaalne ülesehitus soosib sotsiaalset usaldust ja ühistegevuste tegemist paremini kui vertikaalne ehk hierarhiline.

Aga tundub, et sotsiaalne kapital on siiski vähenemas ning Putnam on oma töödes toonud välja, mis võiks olla selle põhjuseks. Tema rääkis sellest küll Ameerika Ühendriikide näitel, aga usun, et sellest võib kõnelda ka teiste maailmariikide puhul. Sotsiaalse kapitali vähenemise põhjuseks võib olla see, et naised lähevad üha enam tööle, tehnoloogia tungib vaba aja tegevustesse ja inimesed liiguvad palju.

Lõpetaksin selle blogipostituse ühe Luoma-aho mõttega, mille ta toob välja oma töös, mis käsitleb Putnami teooriaid. Ta ütleb, et kuna sotsiaalne kapital on meeltele tabamatu, on raske selle väärtust hinnata. Loomulikult on see osaliselt tõsi, kuid arvan siiski, et sotsiaalne kapital on organisatsioonide heaks funktsioneerimises vajalik.