Organisatsioonid kiirelt muutuvas maailmas

Üha uuenevad tehnoloogiad annavad organisatsioonidele selliseid võimalusi end pildile tuua, mida neil varasemalt polnud. Kas see on neile kasulik? Vastuseks võib öelda, et nii ja naa.

Organisatsioon peaks olema kui aukudega pall, mille igast august on võimalik sisse vaadata. Erinevatest aukudest saavad vaadata organisatsiooni sisse näiteks klient, varustaja, investor ja meedia. Kui üks osapooltest pole rahul, võib info väga kergesti levida. Seetõttu on organisatsioonid hakanud õppima tundma ja balansseerima „hääli“ enda ümber.

Tänapäeval on taoline (pigem negatiivse) info levimine äärmiselt lihtne. Uute tehnoloogiate arenguga muutuvad traditsioonilised mõtteviisid aegunuks ning informatsiooni organisatsiooni kohta saab levitada ka nii, et organisatsioon seda ise kontrollida ei suuda. Oluliseks põhjuseks info levikul on see, et internet on kättesaadav väga suurele hulgale inimestele ja paljud kasutavad sotsiaalvõrgustikke. Pruugib vaid lahti teha mõne organisatsiooni Facebooki või Twitteri leht, kui sealt vaatab vastu terve hulk kaebusi. Küll ei sobinud ühele inimesele üks teenindus, küll teisele ei meeldinud teine teenus. Selle järelduseni on jõudnud 2010. aastal ka Kaplan ja Haenlein.  

Aga kelle jaoks see kasulik on? Kui on kaebustega tegu, siis kindlasti mitte organisatsiooni. Kui nad hakkavad mingil põhjusel Facebookis ebameeldivaid kommentaare või kaebusi kustutama ja maha salgama, võib ainult arvata, et tegelikkuses muutub asi hullemaks. Pigem tuleb neid lahendada. Deephouse ja Carter on jõudnud 2005. aastal järeldusele, et organisatsioonide poolt lahendamata jäetud probleemid võivad ohustada nende mainet ning seejärel ka usaldusväärsust. Potentsiaalsed kliendid ju loevad tavaliselt varasemalt antud tagasisidet. (Hunt, 2009; Shih, 2009; Solis, 2009) Seetõttu võibki tõdeda, et probleemid jäävad tihtipeale avalikkuse silme alla pikemaks ajaks ning võivad mõjutada ka organisatsiooni tulevikku.

Internetist ja sotsiaalmeediast on kujunenud oluline infoallikas ka ajakirjanike jaoks. (Lariscy et al, 2009; Paine, 2008; Porter, 2009; Solis, 2009) Tihtipeale leitakse just sealt uut infot, näiteks jagatud fotod huvitavatel teemadel või kellegi staatused.

Aga loomulikult on uudne tehnoloogia kasulik ka organisatsioonidele endale. Lisaks pabermeediale on võimalik võrdlemisi lihtsasti saada veebiväljaannetesse, samuti on internetis reklaamipinda palju rohkem kui paberlehes. Ja ära ei tasu unustada võib-olla kõige olulisemat asja – tasuta reklaami sotsiaalmeedias.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänapäeval on organisatsioonide jaoks kiirus väga oluline väärtus. Tänu internetile käib kõik märksa rutem kui varem ning tekkinud probleemid tuleb lahendada viivitamatult. Enne, kui sellest saab väga-väga suur probleem ja see hakkab organisatsiooni mainet lõhkuma.