Tänapäeva ühiskonnas on inimesed kohustatud ("kohustatud") pidevalt valikuid tegema ning seda kõigis eluvaldkondades: mida õppida, mis tööd tulevikus teha, millal pere luua jne. Kuid millised on need väärtused, mille järgi otsus sünnib?
Läänemaailmas võib rääkida mitmetest väärtustest, näiteks sõnavabadus, demokraatia ja inimõigused. Kui aga mõelda pigem inimtasandil, millised on sel juhul väärtused? Kindlaks ei ole määratud ühtseid reegleid, küll aga on kirjutamata reeglid. Sealjuures tuleb siiski ära märkida see, et inimeste väärtused muutuvad vanusega. Nii lapsepõlves, noorukieas, ülikooliperioodil, keskealisena kui vanurina väärtustatakse erinevaid asju. Samuti sõltuvad väärtused, soovid ja teadmised sotsiaalsest taustast.
Keskendugem praegu võrdlemisi heast perest pärit nooruki väärtustele. Milline noor inimene on tänapäeva ühiskonnas edukas? See, kes läheb pärast gümnaasiumi kohe ülikooli, saab kätte kõrghariduse, leiab hea ja tasuva töö, ostab ilusa kodu ning loob seejärel pere? Tundub, et sel moel toimida on meie ühiskonnas normiks saanud. Kui küsida noorelt inimeselt, miks ta ikkagi ülikooli läks, vastatakse tihtipeale, et mindi, sest see on loogiline jätk pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Peter L. Berger ja Thomas Luckmann on rõhutanud, et inimestel ei ole tänapäeva maailmas enam võimalust mitte valikuid teha. Kuigi see lause kõlab natuke halvamaiguliselt, olen siiski arvamusel, et see on pigem positiivne. On ju jätkuvalt hulgaliselt riike, kus pole paljudel inimestel mitte mingit sõnaõigust või otsustusvabadust. Näiteks islamiriigid, kus naise roll on allasurutud ja kõik on tema isa, venna või mehe poolt kindlaks määratud. Ära ei saa unustada ka Indiat, kus ametlikult kastisüsteem ei toimi, kuid tegelikkuses seda järgitakse.
Kui rääkida taas läänemaailmast, siis tuleb märkida, et on siiski teatav hulk inimesi, kes tahavad hallist massist erineda (see väljend võib küll olla veidi halvamaiguline, kuid praegusel juhul pean ma halli massi all silmas neid inimesi, kes teevad kõike sama mustri järgi). Deetz, 1992, teooria järgi saab inimene uusi mõjutusi näiteks reisimisest ja meediast. Tänu meediavabadusele saab ajakirjandus käsitleda ka teemasid, mis oleksid muidu võib-olla tabuks. Ja veelgi enam muudab väärtusi ringi rändamine ning maailma nägemine. See aitab vaadata oma elu teise nurga alt ja mõelda enda jaoks selgeks, mida siis ikka elult tahetakse. Usun, et reisimine teeb inimese mingil määral vabaks ettekirjutustest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimesed on alati elanud oma elu teatava kindlakstehtud mustri järgi, mis sõltub suurel määral ka ajaperioodist. Ometi ei keela keegi, veelgi enam, tänapäeva maailmas, seda mustrit veidi omapärasemaks muuta.
No comments:
Post a Comment