Ettevõtete ja avalikkuse vahelises kommunikatsioonis (seda nii tavalises meedias kui ka sotsiaalmeedias) võib jääda tihtipeale hägusaks piir manipuleerimise ja veenmise ning konfliktide lahendamise ja asjade arusaadavaks tegemise vahel. Grunigi 1989. aasta teooria järgi ei tohigi kommunikatsioon veenev ega manipuleeriv olla, kui seda tehakse avalike suhete nime all.
Siiski on terve hulk firmasid, mille suhtekorraldajad püüavad halba reputatsiooni kuidagigi muuta ning seda teostatakse nii suhtlusmeedia kui rohkete pressiteadete kaudu.
Võtan selles blogipostituses analüüsimiseks Estonian Airi tegevuse (sotsiaal)meedias. Kuna firma reputatsioon ei ole just kõige parem (viimasel ajal on see eriti teemaks olnud just lennufirma juhi liiga suure palga, rahamurede ja piletite liigse kalliduse tõttu), püüab kompanii pressiesindaja kõikvõimalikel viisidel seda parandada ja firmat positiivses mõttes pildile tuua.
Hästi palju avaldab Estonian Air reklaami. Seda on näha nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias. Näiteks Facebookis korraldatakse aeg-ajalt auhinnamänge erinevate esemete võitmiseks. Samuti on reklaamitud erinevaid sihtkohti, kuhu Estonian Airiga lennata saab.
Ka nende saadetud pressiteated võivad olla üsna reklaamihõngulised. Mulle meenub nendelt mõni kuu tagasi tulnud uudis, et nüüdsest saavad inimesed lennukis osta lisakohti, kui nad ei taha, et keegi nende kõrval istuks. Nutikamad lugejad nägid selle läbi – ilmselge ju, et Estonian Air müüb tühjasid kohti, sest neil pole piisavalt lendajaid! Aga nii mõnigi portaal pani uudise üles.
Taolised uudised jõuavad mitmel moel Facebooki. Lisaks sellele, et ettevõte neid ise postitab, jagavad inimesed ajalehtedes ilmunud uudiseid. Üsna lihtne viis, kuidas inimesed ettevõttele veelgi suuremat reklaami teevad.
Grunigi järgi võib organisatsiooni ja avalikkuse suhete puhul rääkida nii kahepoolsest sümmeetrilisest kui kahepoolsest asümmeetrilisest kommunikatsioonist. Olles jälginud Estonian Airi figureerimist pean tõdema, et sellel on nii sümmeetrilise kui asümmeetrilise kahepoolse kommunikatsiooni märke.
Mulle tundub, et Estonian Air kui rahvuslik lennufirma on arvamusel, et nad on ülim ja nemad teavadki kõige paremini ning seda on nende suhtumisest aru saada – see on selge asümmeetrilise kahepoolse kommunikatsiooni märk. Ka firma endine just Tero Taskila ütles mõned kuud tagasi ühes intervjuus, et talle tundub vahel, et 1,1 miljonit inimest näikse paremini teadvat, kuidas lennufirmat juhtida. Ma ei tahagi väita, et need miljon inimest teavad paremini, aga taoline väljaütlemine paneb küll veidi mõtlema. Hea vähemalt, et seda ei öelnud välja kommunikatsiooniinimene.
Siiski on rohkem kahepoolse sümmeetrilise kommunikatsiooni märke. Firma pressiesindaja püüab igal moel konflikte lahendada (näiteks annab ajakirjanikele alati võimalusel kommentaare nagu üks avatud firma tegema peab), kommunikatsioon aitab mingile arusaamisele jõuda, on innovatiivsust, võrdsust jne.
Selge on, et lennufirmal on probleemid, mille lahendamine ei ole lihtne – lõppude lõpuks ei saa ju avalikkuse eest varjata, kui suur on juhi palk või kas ettevõte teenib kasumit või kahjumit. Nüüd on aga Tero Taskila juhi positsioonilt tagandatud ja iga taoline muutus võib olla uus algus. Kuigi ka Estonian Airi uue juhi Jan Palmeri poole vaadati kriitiliselt (on ju kaks tema juhitud lennufirmat pankrotti läinud), jääb siiski lootus, et uus juht viib asja parematele radadele. Loodetavasti jõuab ta asjade parandamiseni, sest selliste uudiste nagu „nüüd on võimalik ka lisaistekohti broneerida“ peale (sotsiaal)meedia eriti kergesti ilmselt õnge ei lähe. On vaja ka reaalselt pingutada.
Minu arvates on see üks hea ja asjalik analüüs. Sain väga hea ülevaate Estonian Airi kommunikatsioonist tänu sellele. Mulle meeldisid ka näited, mis Sa välja tõid-mitmega polnud ma enne ka kursis. Huvitav oli lugeda :)
ReplyDelete